11.01.2020 kuues päev küprsosel

Lõpuks ometi laupäev, ilm on imeilus, pime talv on kohalike jaoks lõpuks möödanik. Meie aga ei puhka, ega ei saa ka päikest rannaliival nautida. Meie liigume juba varavalges mägede poole, nimelt kõige kõrgemasse Paphose mäe tippu. Teepäeal jäid meile ette meeletult kaunid vaated mägedele ja orgudele. Jõudsime külastada veiniistandusi ning väikest veinitehast, samuti ka väikesi kohalikke külakesi ning üle tuhande aasta vanuseid kirikuid. Tuleb välja, et küproslased on kõik kristlased ning usk on nende jaoks üsna oluline.  Üleval mägedes on mida vaadata, ilm on seal mõnevõrra jahedam, võib lausa öelda, et karge aga vaated olid kõik seda väärt.

Hiljem jalutasime veel viimaseid tunde mööda Paphose tänavaid ning vaatasime mida põnevat veel annab näha ja pildistada. 

Küpros on meid kohelnud sõnul seletamult hästi. Seda emotsiooni mida kohapeal on võimalik kogeda ei saa kahjuks piltidega edastada, selleks on vaja ise küprosele kohale tulla ja kõike siinset nautida. Selle lühikese nädala jooksul saime me teada, näha, kogeda ning läbi käia väga palju koole, ettevõtteid, hotelle, vaatamisväärsusi, loodust, külakesi ning osakest küprose ajaloost. 

Eraldi peame kiitma ning tänama selle kõige eest, meie siinpoolset partnerit Yiannist, tema kohta tuleb öelda, et ta ei tee vaid oma tööd, vaid ta teeb tööd tõeliselt pühendunult ja on hinge ning ka südamega asja kallal. Ilma temata oleks ehk küpros olnud hoopis teistsugune. Ka eestlaste kohta on Yiannisel varuks ainult head sõnad, peale meidki on siia kohe saabumas kaks eestalst kuskilt eesti linnast. Ainsa miinusena manitseb Yiannis eestlasi olema natuke julgemad ning küsima kui midagi teeb muret.

Homme hommikul ootab meid juba sõit Paphose lennujaama poole ja küpros jääb ootama juba meie õpilasi.

10.01.2020

Viies päev küprosel.

Meie nädal küprosel on läinud meeletu kiirusega, kõik päevad on nii hõivatud, et vaevu jõuame hommikul ärgata kui peame kohe jälle juba jooksma ning tagasi jõuame hilisõhtul.

Tänase päeva eesmärk oli külastada ühte hotellikompleksi kuhu kuulub peale külastatud hotelli veel neli hotelli. Ka nemad on kõik on huvitatud vastu võtma meie õpilasi ning sooviksid väga neid rakendada enda töökodades. Eriti oodatud on pagari-kondiitriõpilased aga muidugi ka teised. Hotellis tutvustasin samuti meie Meat Culinary programmi millest nad olid väga huvitatud. Nimelt, on neil vastava eriala sertifikaat väga oluline, selle olemasolul on töötaja võimeline töökeskkonnas kiiremini arenema ning teenima kõrgemat palka, ilma haridust tõendava dokumendita ei ole neil pea üldse võimalik madalamast tööastmest edasi liikuda. Kõnealused töötajad tuleksid meie kooli muidugi mitte läbi Erasmus programmi vaid nende eest tasuksid nad ise või siis nende tööandja. Tundub, et kõik hotellid siin on väga suured ja uhked, külalisi hetkel küll vähem aga siiski kõik töötab nagu suvel ning turistid võtsid juba ka päikest.

Kõik hotellid asuvad ka otse rannapiiril, seega mereranda minek on vaid minuti küsimus. Rannad on neil liiva ja kiviklibu segused. 

Päeva teises pooles jalutasime me ringi Paphose ranna promenaadil kus oli lugematul arvul pisikesi kohvikuid ning poekesi. Kaup on väga sarnane Kreeka ja Itaalia ning isegi Türgi kaubale, rannapoodides pakutav on enamasti järgi tehtud kaup. Hinnad on suhteliselt kallid. Ka väljas söömine ei ole kõige odavam, keskmine eine maksab 13-18 eurot kuigi mainida tuleks seda, et portsionid on tõepoolest väga suured ja kõhu peaks täis saama ka kõige nõudlikum klient. Inimesed ise on väga sõbralikud ning lahked, inglise ja vene keelt kuuleb pea igalpool. Enamus müüjaid lausa eelistab suhelda vene keeles. Paphose vanalinn asub ranna alast veidi eemal ning seda külastasime hilisõhtul. 

Olgu veel öeldud, et taksosõit ei ole just kõige odavam 8 euro eest saime sõita umbes mõne kilomeetri. Ning taksopeatuses on palju taksojuhte kes tegelikult ei oma isegi taksot vaid pakuvad lihtsalt teenust. Meie valisime takso siltidega takso aga taksomeetrit seal autos käima ei pandudki.

09.01.2020
Neljas päev küprosel


Ärgates võttis meid vastu imekaunis suveilm koos helesinise taeva ja särava päikesega. Senini on küpros meid igal hommikul üllatanud küll äikesetormi ning tuuleiilide ja väga tugeva vihmaga.

Sel kaunil  päeval sõitsime küprose suuruselt teise linna Limassoni, et kohtuda kohaliku kutsekooliga ning selle juhiga ja vaadata kuidas seal õpe ja tegevused toimuvad.

Hommik algas liinibussiga Limassoni poole sõites, sõit kestis umbes 50 minutit mööda kiirteed ja igati sujuvalt, Aeg- ajalt lukustusid kõrvad aga mööda maalilist vaadet ringi sõites ununes see peagi. Bussipilet maksis 4 eurot ja selle eest saime sõita  umbes 40 aastat vana ning päevi näinud maaliinibussiga. Kohale jõudes väljusime "Old Harbori" bussipeatuses ning sattusime otse vanalinnas olevasse sadamakompleksi. See oli tõeliselt kaunis jalutuskäik mererannas ning promenaadil palmide all. Rand oli täis kauneid kohvikuid isegi lõbustusparke ning muid kaunistusi.

Ranna lähedal oli vanalinn oma kitsaste tänavate ja väikeste butiikidega, kus müüdi nii käsitööd kui ka tavalisi turistidele mõeldud kaupu. Hinnad on meie hindadega võrreldes suhteliselt sarnased, praegu on muidugi ka jaanuari allahindlused, kuid midagi ülisoodsat meile silma ei jäänud. Inimese tänavatel oli näha väga vähe, kohvikud olid peaaegu tühjad ja müüjad istusid nukralt poeustel aga seda ilmselt sellepärast, et ilm nende jaoks siiski jahe vaid kuskil ca 16 kraadi. Positiivse asjaoluna võib välja tuua selle, et müüjad pole pealtükkivad, hinnad on igati fikseeritud ning igalpool saab maksta kaardiga. Limassoni peetakse küprose kõige kallimaks linnaks, kust võib leida üüratu hinnaga kvaliteetset kaupa kui ka kallima hinnaga tavakaupa. Hiljem külastasime ka kohalikku suurt ostukeskust My Mall mis asus kesklinnast veidi kaugemal kuid linnaliinibussiga sai sinna üsna hõlpsasti. Bussipilet tuli lunastada bussijuhi käest 1.50-ga.

Peale ostukeskuse külastust suundusime kohaliku kutsekooli nimega Pilatsis kohtuma koolijuhi ja õpilastega. Kool asus vanalinnas. Kutsekool on ehitatud vanasse haigla kompleksi. Koolimaja ise on kahekorde väsinud olemisega kivimaja. Koolimaja seinu kaunistavad abstraktsed maalid. Meid võeti väga positiivselt vastu. Koolijuht ise suhtub oma kooli positiivselt ja suure uhkusega. 

Kutsekoolis õpib umbes 200 õpilast, millest umbes 100 on kolmeaastases kutseõppes ning ülejäänud 100 õhtuõppes, mis on tasuline umbes 180 eurose aastamaksuga. Õhtukoolis olevad õppurid käivad koolis kaks päeva nädalas õppides valitud eriala nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Praktikabaasid ja teooriaklassid on kesise varustusega ning remonti vajavad. Praktikabaasides valmistatud esemed/tooted saavad õpilased koju kaasa. 

Kahjuks ei ole koolil õnnestunud liituda Erasmus programmiga kuid nad loodavad, et see õnnestub käesoleval aastal. Ka kooli õpetajatel keda on koolis 20 ne ringis ei ole püsivat töölepingut. 

Erialade valik on sarnane meie kooli omadele, puudu on vaid iluteenindusega seotud erialad. 

Koolijuht oli väga huvitatud meiega koostööd tegemast ning arvab, et eelkõige ootab ta ära Erasmus programmiga liitumise.